Mõistagi pole Budapest kriitikaga nõus. Selle asemel süüdistatakse Euroopa Liitu, kes püüab oma liikmesriikidele peale suruda ainult ühte reeglistikku, mida kõik peavad järgima ning ei arvesta liikmesriikide eripäradega. Budapest heidab ette, et Euroopa Liidu liberaalset turumajandust ei saa lihtsalt üle kanda riikidele, kellel pole mingit varasemat kogemust iseseisvate institutsioonidega ning milles riik on alati väga suurt osa mänginud. Ungari oli pärast kommunismi langemist algselt väga edukas välisinvesteeringute meelitamisel, ent mitmed inimesed on pettunud, et pärast 25 aastat on SKP per capita üksnes 40% Euroopa Liidu keskmisest.
Ungari praegune peaminister Viktor Orban oli kunagi kommunismivastase liikumise üks liidritest. Seoses suure finantskriisiga sai temast aga liberaalse riigikorralduse vastane: ta leidis, et kogu süsteem on äärmiselt haavatav. Kui majanduskriis saabus, oli Ungari Sotsialistik Partei sunnitud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt abi paluma. Seni inimeste eest hoolt kandnud riik pidi vastu võtma otsuse vähendada toetuseid ning pensione, samuti külmutati avaliku sektori palgad. 2010. aasta valimistel võitis Orban mäekõrguse eduga.
Õppetund, mille Orban valimistelt kaasa võttis, oli see, et riik peab end tegema teistest vähem sõltuvaks. Tema valimisprogrammi üks aspekte oli näiteks väliskapitalist sõltuvuse vähendamine.
Ühelt poolt on Orbani majandusprogramm kandnud vilja: eelarve on tasakaalustatum kui varem. Mitmed Ungari ametnikud on väitnud, et riik on lähemal kui varem eurotsooniga liitumise kriteeriumite täitmisele. Samuti vähendas Ungari Keskpank hiljuti baasintressimäära, et stimuleerida majandust.
Samas väidavad kriitikud, et Orbani majandusprogramm tähendab seda, et välisinvesteeringud lähevad Ungarist nüüd kaarega mööda. Samuti mõjutas pikk majanduskriis inimeste elatustaset: 10 miljonist Ungari elanikust elab neli miljonit alla vaesuspiiri.
Kuigi töötuse määr on Ungaris praegu 7,8%, mis osaliselt kajastab Orbani riiklike töökohtade programmi, on samas 500 000 ungarlast emigreerunud. Kõik see kasvatab parempoolse erakonna Jobbik populaarsust.
Lõpetuseks, kas see kõik tähendab, et Ungari ongi kindlasti Euroopa murelaps? Mitte tingimata. Mitmed analüütikud on väitnud, et Orban teab väga hästi, missugusest piirist ta üle minna ei tohi. Lisaks on ungarlaste toetus Euroopa Liidule kõrge. Ka üha enam populaarsust kasvatav Jobbiki erakond on end määratlenud Euroopa-suunalise parteina. Samuti voolas möödunud aastal Ungarisse 5-6 miljardit eurot Euroopa Liidu raha. Ja raha on midagi, mida tunnistatakse euroopaliku väärtusena igal pool.